Eesti sotsiaalhoolekanne — ülevaade

Eesti süsteemi rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad brutopalga peale 33%: 20 protsendipunkti läheb riiklikule pensionile ja 13 protsendipunkti ravikindlustusele (2026). Töötajad maksavad 1,6% töötuskindlustusmakset ning kui nad on kogumispensionil, siis selleks 2% (või 4% või 6%). Tulumaks on ühtne 22%. Enamikku toetusi haldavad kolm asutust: Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Töötukassa. Omavalitsused (vald, linn) maksavad toimetulekutoetust ning peavad lasteaedu, koole ja sotsiaalelamuid.

Kes on kaetud:

• Töötajad on kindlustatud tööandja makstud sotsiaalmaksu kaudu. Ravikindlustus algab 14 päeva pärast töötamise registris märgitud alguskuupäeva.
• Peretoetused on elukohapõhised. Sina ja sinu laps peate elama Eestis. Tähtajalise elamisloaga määratakse toetused elamisloa kehtivuse lõpuni ning pärast pikendamist tuleb uuesti taotleda.
• ELi, EMP ja Šveitsi kodanikud on kaetud ELi koordineerimisreeglitega (määrus 883/2004). Kolmandate riikide kodanikud vajavad elamisluba; seejärel sõltub nende kindlustuskaitse tööst ja elukohast nagu kõigil teistel.

Esimesed registreerimised uuele tulijale:

1. Registreeri oma aadress rahvastikuregistris kohalikus omavalitsuses. Välismaalane peab seda tegema ühe kuu jooksul pärast elamisloa või elamisõiguse alusel saabumist.
2. Kasuta oma isikukoodi ning elamisloakaarti või ID-kaarti, et logida sisse portaali eesti.ee, kus saad kontrollida oma ravikindlustust ja muid andmeid.
3. Registreeru perearsti nimekirja, saates valitud arstile kirjaliku avalduse.

Valdkonnad lühidalt

• Tervis — kindlustus sotsiaalmaksu kaudu; perearsti vastuvõtt tasuta; eriarsti visiiditasu kuni 20 € (2026).
• Pension — riiklik pension 2026. aastal alates 65. eluaastast pärast 15 aastat pensionistaaži; rahvapension 414,10 € kuus alates 2026. aasta aprillist; lisaks kogumispensioni sambad.
• Töötus — sissetulekupõhine hüvitis (60%, seejärel 40% sissetulekust) või baashüvitis 14,77 € päevas (2026); pärast seda toimetulekutoetus.
• Pere — lapsetoetus 80 € kuus lapse kohta, 100 € alates kolmandast lapsest (2026); lisatoetus lasterikkale perele.
• Maks — ühtne 22% tulumaks, 700 € kuus maksuvaba (2026); deklaratsioon esitatakse 15. veebruari ja 30. aprilli vahel.
• Eluase — tagatisraha kuni kolme kuu üür; elamiskulusid saab katta omavalitsuse toimetulekutoetuse raames.
• Haridus — õppimiskohustus 7. kuni 18. eluaastani; tasuta avalikud koolid; tasuta päevaõpe eestikeelsetel ülikooliõppekavadel.
• Vanemlus — 100 päeva emapuhkuse hüvitist, 30 päeva isapuhkuse hüvitist ja 475 päeva jagatavat vanemahüvitist, enamasti varasema sissetuleku ulatuses.

Millele tähelepanu pöörata

• Paljud summad muutuvad igal aastal (1. jaanuaril või pensionide puhul 1. aprillil). Siinsed arvud on 2026. aasta kohta.
• Enamik teenuseid toimib veebis ja nõuab Eesti ID-kaarti või Mobiil-ID-d, seega seadista oma digitaalne ID varakult.
• Eesti keel on riigikeel. Näiteks perearst ei ole kohustatud sind teenindama mõnes muus keeles.

Ametlikud juhised: Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet: maksumäärad

Ravikindlustus Eestis

Eestis on üks avalik ravikindlustus, mida haldab Eesti Tervisekassa. Seda rahastatakse sotsiaalmaksu 13%-lise tervishoiuosaga, mida maksavad tööandjad, seega enamikul inimestest eraldi kindlustusmakset ei ole. Tervisekassa tasub perearstide ja haiglaravi eest, toetab retseptiravimite hinda ja maksab haigushüvitist.

Kes on kindlustatud

• Töötajad: Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed on kindlustatud, kui nende eest makstakse sotsiaalmaksu. Kui tööleping on pikem kui üks kuu, algab kindlustuskaitse pärast 14-päevast ooteaega töötamise registris märgitud alguskuupäevast ning lõpeb kaks kuud pärast töö lõppu.
• Riigi poolt kindlustatud: registreeritud töötud, peretoetuste saajad ja mõned muud rühmad.
• Kindlustatutega võrdsustatud isikud: muu hulgas alla 19-aastased lapsed, õpilased ja üliõpilased, rasedad, rahvapensioni saajad ning osalise või puuduva töövõimega inimesed.
• Vabatahtlik kindlustus: kui elad Eestis ja ei kuulu ühtegi rühma, võid terviseportaalis lepingu sõlmida. 2026. aastal maksab see 272 € kuus (3264 € aastas) ja algab kuu aega pärast allkirjastamist. See ei sisalda haigushüvitist.

Oma kindlustust saad kontrollida portaalis eesti.ee või terviseportaalis (terviseportaal.ee).

Perearst ja eriarstid

Igaüks peaks registreeruma perearsti nimekirja. Saada kirjalik avaldus valitud arstile; ta vastab seitsme tööpäeva jooksul ja võib keelduda, kui tema nimekiri on täis. Vastsündinud registreeritakse automaatselt ema arsti nimekirja. Ägeda haiguse korral peaksid saama vastuvõtule samal päeval, muude probleemide korral viie tööpäeva jooksul.

Kindlustatud inimeste kulud (ravikindlustuse seadus, 2026):

• Perearsti vastuvõtt: tasuta; koduvisiit kuni 5 €
• Eriarsti vastuvõtt või erakorralise meditsiini osakonna külastus: kuni 20 € või kuni 5 € alla 19-aastastele lastele, rasedatele, pensionäridele, töötutele ja mõnedele teistele rühmadele
• Haiglaravi: kuni 5 € päevas, igal juhtumil kuni 10 päeva

Eriarsti juurde Tervisekassa kulul pääsemiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud traumade, tuberkuloosi, silma-, nahahaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste, günekoloogia ja psühhiaatria puhul.

Haigushüvitis

Haiguslehe esimesed kolm päeva on tasustamata. Tööandja maksab 4.–8. päeva eest ja Tervisekassa maksab alates 9. päevast 70% sinu eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust kuni 182 päeva. 2026. aastal on päevahüvitise ülempiir 126,87 €. Alla 12-aastase haige lapse hooldamise eest makstakse alates esimesest päevast 80%.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Töö alustamine ei kindlusta sind esimesest päevast: arvesta 14-päevase ooteajaga.
• Eraviisiline maksmine järjekorrast möödumiseks tähendab, et Tervisekassa ei tasu selle visiidi ega ravi eest midagi.
• Tervisekassa võib sinu kindlustuse lõpetada, kui sinu registreeritud aadress ei ole enam Eestis.
• Euroopa ravikindlustuskaart (tasuta terviseportaalist) katab ainult vajaliku ravi teistes ELi riikides, Islandil, Liechtensteinis, Norras, Šveitsis ja Ühendkuningriigis.

Ametlikud juhised: Tervisekassa: ravikindlustus, Tasud ja omaosalus, Perearst, Haigushüvitis

Eesti pensionisüsteem (kolm sammast)

Eesti pensionil on kolm sammast. I sammas on riiklik pension, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet tänaste töötajate sotsiaalmaksust. II sammas on kohustuslik kogumispension, mida kogud oma kontol. III sammas on vabatahtlik erasäästmine maksusoodustusega.

I sammas: riiklik vanaduspension

• Kes saab: inimesed, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
• Pensioniiga: 2026. aastal 65 (1961. aastal sündinud inimesed). Alates 2027. aastast on see seotud oodatava elueaga: 2027. aastal 65 aastat ja 1 kuu ning 2028. aastal 65 aastat ja 3 kuud, tõustes kuni kolm kuud aastas.
• Suurus: kõigile ühesugune baasosa ning staažist ja sinu eest makstud sotsiaalmaksust sõltuvad osad. Pensione indekseeritakse igal aastal 1. aprillil.
• Rahvapension: pensioniealised, kellel pole õigust vanaduspensionile ja kes elasid Eestis vahetult enne taotlemist vähemalt viis aastat, saavad 414,10 € kuus alates 1. aprillist 2026.
• Paindlik pension: võid pensionile minna kuni viis aastat varem, kui sul on rohkem staaži (20 aastat ühe aasta varem, kuni 40 aastat viie aasta varem), püsivalt väiksema pensioniga. Hilisem pensionile jäämine suurendab seda.
• Maks: pensionieas on esimesed 776 € kuus sissetulekut maksuvaba (2026).

Taotled Sotsiaalkindlustusametilt kuue kuu jooksul enne kuni kolme kuu jooksul pärast pensioniikka jõudmist, et saada pensioni esimesest päevast.

II sammas: kogumispension

Eesti maksuresidentidele, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem, algab kogumispension automaatselt 18-aastaseks saamisele järgnevast aastast. Sa maksad 2% brutopalgast (või 4% või 6%, kui nii otsustad) ja riik lisab 4 protsendipunkti 33%-sest sotsiaalmaksust. Alates 2021. aastast saad ka taotleda maksmise lõpetamist või raha väljavõtmist enne pensionile jäämist, mis vähendab sinu tulevast pensioni.

III sammas: vabatahtlik pension

Võid säästa vabatahtlikus pensionifondis või kindlustuslepingus ja saada tagasi 22% tulumaksu sissemaksetelt kuni 15% brutotulust või 6000 € aastas, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Lepingud teiste riikidega

ELis, EMPs ja Šveitsis koordineerivad vanaduse-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensione määrused (EL) 883/2004 ja 987/2009. Eestil on ka kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud kuue riigiga, nende hulgas Austraalia, Kanada, Moldova ja Ukraina. Kui sul on teises riigis vähemalt üks aasta kindlustusstaaži, saad seal tavaliselt pensioni taotleda.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Vanaduspensioniks on vaja 15 aastat pensionistaaži; küsi Sotsiaalkindlustusametilt, kas välismaal töötatud perioode saab arvesse võtta.
• Eesti maksab pensioni väljaspool ELi, EMPd, Šveitsi ja lepinguriike ainult siis, kui sul on Eestis vähemalt 15 aastat staaži.
• II sambast varakult lahkumine läheb maksma tulevase pensioni arvelt; võrdle enne väljavõtmist.
• Välismaal elavad pensionärid peavad igal aastal tõendama, et nad on elus, kui andmeid ei vahetata automaatselt.

Ametlikud juhised: Sotsiaalkindlustusamet: pensioniiga, Pensionide indekseerimine, ELi pensionid ja partnerriigid, Pensionikeskus: II sammas

Töötuskindlustus Eestis

Töötuskindlustust haldab Eesti Töötukassa. Seda rahastatakse palgalt makstavate maksetega: 1,6% maksab töötaja ja 0,8% tööandja (2026). 1. jaanuarist 2026 kehtiv reform asendas vana ühtse töötutoetuse kahe liigi kindlustushüvitisega. Kummagi saamiseks pead kõigepealt Töötukassas töötuks registreeruma ja hüvitist taotlema.

Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis

• Tingimus: vähemalt 12 kuud kindlustust 36 kuu jooksul enne registreerimist ning sa ei lahkunud omal soovil, kokkuleppel tööandjaga ega oma süülise käitumise tõttu. Kehtivad erandid, näiteks kui tööandja rikkus lepingut raskelt.
• Suurus: 60% sinu keskmisest päevasissetulekust esimese 100 päeva eest, seejärel 40%. 2026. aastal on miinimum 14,77 € päevas ning maksimum 101,27 € päevas esimese 100 päeva eest ja 67,51 € päevas pärast seda.
• Kestus: 180 päeva alla 5 aasta kindlustusstaažiga, 210 päeva 5–10 aasta staažiga, 300 päeva 10 või enama aasta staažiga. Seda võib pikendada, kui registreeritud töötus on kõrge.
• Ooteaeg koondamise järel: kui töötasid samal tööandjal 5–10 aastat, algab väljamaksmine 30 päeva pärast töö lõppu; üle 10 aasta korral 60 päeva pärast.

Baasmääras töötuskindlustushüvitis

• Tingimus: vähemalt 8 kuud kindlustust viimase 36 kuu jooksul. Töö lõppemise põhjus ei loe, seega saavad seda ka need, kes ise töölt lahkusid.
• Suurus: 50% eelmise aasta miinimumpalgast, 2026. aastal 14,77 € päevas (457,87 € 31 päeva eest).
• Kestus: 180 päeva.

Mõlemad hüvitised arvutatakse alates taotlemisele järgnevast kaheksandast päevast ja makstakse kord kuus, hiljemalt 10. kuupäevaks, eelmise kuu eest. Tulumaksu 22% peetakse kinni maksuvaba summa ületava osa pealt. Registreeritud töötud on kaetud ka ravikindlustusega.

Toimetulekutoetus

Kui muu sissetulek otsa saab, maksab sinu omavalitsus toimetulekutoetust. See täiendab leibkonna netosissetulekut pärast eluasemekulusid toimetulekupiirini. 2026. aastal on see piir 220 € kuus üksi elavale inimesele või esimesele pereliikmele, 176 € iga järgmise täiskasvanu kohta ja 264 € iga lapse kohta. Omavalitsus võib keelduda või seda vähendada, kui tööealine inimene, kes saab töötada, ei tööta, ei õpi ega ole töötuna registreeritud.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Töölt lahkumine „poolte kokkuleppel“ välistab sissetulekupõhise hüvitise; alles jääb ainult baashüvitis.
• Töötuskindlustushüvitist ei saa enam, kui oled jõudnud pensioniikka.
• Registreeru niipea kui töö kaotad: hüvitist ei maksta aja eest enne taotlemist.
• Alates 1. aprillist 2026 ei maksta haigushüvitist samal ajal töötuskindlustushüvitisega.

Ametlikud juhised: Töötukassa: töötuskindlustushüvitis, Arvutamine ja maksmine, Sotsiaalministeerium: toimetulekutoetus, Töötuskindlustuse seadus

Peretoetused Eestis (Perehüvitised)

Peretoetusi maksab Sotsiaalkindlustusamet perehüvitiste seaduse alusel. Need on elukohapõhised: nii vanem kui ka laps peavad elama Eestis. Ainult registreeritud aadressist või Eesti kodakondsusest ei piisa. Tähtajalise elamisloaga välismaalastele määratakse toetused elamisloa kehtivuse lõpuni ja pärast pikendamist tuleb uuesti taotleda. Enamasti ei pea sa taotlema: pärast sünni registreerimist ilmub Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali pakkumine.

Igakuised toetused (2026. aasta määrad)

• Lapsetoetus: 80 € kuus esimese ja teise lapse kohta, 100 € kolmanda ja iga järgmise lapse kohta. Seda makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või selle õppeaasta lõpuni, mil keskharidust mitteomandanud õpilane saab 19-aastaseks.
• Lasterikka pere toetus: 450 € kuus 3–6 lapsega perele ja 650 € 7 või enama lapsega perele, makstakse seni, kuni vähemalt kolm last saavad lapsetoetust. Üks vanem peab saama lapsetoetust kõigi kolme lapse eest.
• Üksikvanema lapsetoetus: 100 € kuus.
• Kolme või enama lapse mitmikute toetus: 1000 € kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Peretoetusi makstakse iga kuu 8. kuupäeval samaks kuuks.

Ühekordsed väljamaksed

• Sünnitoetus: 320 € lapse kohta, kolmikute või enama lapse puhul 1000 € lapse kohta.
• Lapsendamistoetus: 320 €.

Lapsehoid

Iga omavalitsus peab pakkuma kohta lastehoiurühmas (lastehoid) 1,5–3-aastastele ja lasteaias (lasteaed) 3–7-aastastele seal elavatele lastele, kui vanem seda taotleb (alusharidusseadus). Taotle oma omavalitsuselt ja nimeta soovitud alguskuupäev. Munitsipaallasteaias ei tohi vanema kaetav osa olla suurem kui 20% miinimumpalgast lapse kohta kuus; toidu eest maksavad vanemad lisaks. Iga omavalitsus kehtestab selle piires oma tasu ja võib seda vähendada, näiteks mitme lapsega peredele.

Olemas on ka täiendav pensionimakse: riik maksab iga alla kolmeaastase lapse eest ühe vanema kogumispensioni lisaks 4% sotsiaalmaksuga maksustatavast keskmisest kuusissetulekust, kui see vanem on kogumispensionil.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Välismaalt Eestisse kolimisel ei ole pakkumised automaatsed. Võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga selle iseteenindusportaali kaudu või e-posti teel.
• Kui elamisluba pikendatakse, taotle peretoetusi uuesti, muidu maksed lõpevad.
• Kolme või enama lapse korral kontrolli enne kolmanda lapse sündi, kes lapsetoetust saab; hilisem muutmine võib maksta sulle esimeste kuude maksed.
• Teata Ametile, kui laps lõpetab õppeaasta jooksul õppimise; liigmakstud toetused tuleb tagastada.

Ametlikud juhised: Sotsiaalkindlustusamet: peretoetuste määrad, Lapsetoetus, Lasterikka pere toetus, Alusharidusseadus

Maksud Eestis (Tulumaks ja sotsiaalmaks)

Eestis on ühtne tulumaks, mida haldab Maksu- ja Tolliamet (EMTA). Maksuastmeid ei ole: kogu maksuvaba summa ületava töötulu suhtes kehtib sama määr. Tööandjad peavad maksud ja maksed kinni igal kuul ning aastadeklaratsioon on veebis eeltäidetud, et saaksid selle üle vaadata.

Tulumaks ja maksuvaba tulu (2026)

• Määr: 22% palgalt, ettevõtlustulult, pensionidelt, toetustelt ja enamikult muult tulult.
• Maksuvaba tulu: 700 € kuus ehk 8400 € aastas. Alates 2026. aastast on see kõigile ühesugune ega vähene enam sissetuleku kasvades.
• Pensionieas: 776 € kuus (9312 € aastas).
• Maksuvaba tulu peaks igal kuul rakendama ainult üks maksja (näiteks sinu põhitööandja). Ütle igale maksjale, kas ta peab seda rakendama.

Sotsiaalmaks ja muud palgamaksed (2026)

• Sotsiaalmaks: 33%, mida maksab tööandja brutopalga peale. See rahastab riiklikku pensioni ja ravikindlustust. Kuu minimaalne maksubaas on 886 € (sotsiaalmaks vähemalt 292,38 € kuus).
• Töötuskindlustusmakse: 1,6% töötajalt ja 0,8% tööandjalt.
• Kogumispension (II sammas): 2% töötajalt või 4% või 6%, kui nii valitakse.
• Miinimumpalk: 946 € kuus täistööajaga töö eest alates 1. aprillist 2026.

Maksuresidentsus ja aastadeklaratsioon

Oled Eesti maksuresident, kui sinu elukoht on Eestis või viibid siin vähemalt 183 päeva mis tahes 12 kuu jooksul. Residendid maksavad maksu kogu maailmas teenitud tulult; mitteresidendid ainult Eestis saadud tulult. Välismaal makstud maksu võib seaduse ja maksulepingute alusel arvesse võtta.

Eelmise aasta tuludeklaratsioon avatakse e-maksuametis 15. veebruaril ja see tuleb esitada hiljemalt 30. aprilliks. EMTA täidab selle eelnevalt enda käes olevate andmetega. Lisanduv maks tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Võid maha arvata näiteks enda ja alla 26-aastaste pereliikmete koolituskulud tunnustatud koolides ning III samba sissemaksed piirmäärade ulatuses.

Muud maksud

• Käibemaks: tavamäär 24%, vähendatud määrad 13% ja 9% (2026).
• Maamaks: omanikud maksavad omavalitsusele maamaksu; elamumaa puhul kehtestab volikogu määra 0,1–1,0% maa maksustamishinnast aastas. Kuni 100 € suurune maks tuleb tasuda täielikult 31. märtsiks; suurema maksu võib tasuda kahes osas, vähemalt pool (ja vähemalt 100 €) 31. märtsiks ning ülejäänu 1. oktoobriks.
• Ettevõtted maksavad tulumaksu ainult kasumi väljamaksmisel, näiteks dividendidena.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• 700 € maksuvaba tulu kasutamine kahe maksjaga samal ajal toob aastadeklaratsioonis kaasa lisamaksu.
• Välismaal saadud tulu tuleb deklareerida isegi siis, kui sellelt maksti maksu välismaal.
• Korteri üüritulu tuleb deklareerida; omanikud kinnitavad deklaratsioonis, kas nad said seda.
• Kontrolli eeltäidetud deklaratsiooni: vastutad selle õigsuse eest sina.

Ametlikud juhised: EMTA: maksumäärad, EMTA: tulu- ja sotsiaalmaks, Tulumaksuseadus, Maamaksuseadus

Eluase Eestis

Kodu üürimist reguleerib võlaõigusseadus, mis sätestab üleriigilised reeglid tagatisraha, üüri tõstmise ja ülesütlemise kohta. Madala sissetulekuga inimesed saavad eluasemekulude katmiseks abi peamiselt omavalitsuse toimetulekutoetuse kaudu ja omavalitsused pakuvad sotsiaalelamispindu. Iga omavalitsus, sealhulgas Tallinn, kehtestab oma reeglid ja eluasemekulude piirmäärad riikliku seaduse raames.

Üürimine: sinu õigused üürnikuna

• Tagatisraha: kuni kolme kuu üür. Võid selle tasuda kolmes võrdses kuuosas. Üürileandja peab seda hoidma pangakontol, mis on lahus tema enda rahast, ja intress kuulub sulle. Kui üürileandja ei esita kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppu nõuet, võid raha tagasi nõuda.
• Üüri tõstmine: tähtajatu lepingu korral võib üürileandja üüri tõsta kord aastas. Tõus tuleb kirjalikult teatada vähemalt 30 päeva ette, koos põhjuste ja arvutusega. Võid ülemäärase tõusu vaidlustada või lepingu 30 päeva jooksul üles öelda 30-päevase etteteatamisega.
• Ülesütlemine: kumbki pool võib tähtajatu lepingu üles öelda vähemalt kolmekuulise etteteatamisega. Tähtajaline leping lõpeb lõppkuupäeval, kui seda ei öelda enneaegselt üles seadusliku põhjuse tõttu.
• Kulud: üürnik tasub osa hoone korrashoiu- ja parendamiskuludest ainult siis, kui selles on kirjalikult kokku lepitud.
• Vaidlused: omavalitsus võib moodustada üürikomisjoni; muidu lähevad vaidlused kohtusse.

Abi eluasemekuludega

• Toimetulekutoetus: omavalitsus arvab toetuse arvutamisel sinu sissetulekust maha eluasemekulud volikogu kehtestatud piirides. 2026. aastal on toimetulekupiir pärast eluasemekulusid üksi elavale inimesele 220 € kuus. Alates 2026. aastast ei arvestata pereliikmete vahelist üürilepingut selle toetuse jaoks.
• Eluruumi tagamine: omavalitsused peavad aitama inimesi, kes ei suuda oma sotsiaalse ja majandusliku olukorra tõttu endale sobivat kodu tagada (sotsiaalhoolekande seadus § 41). Taotle oma omavalitsuselt.

Kodu ostmine

Riiklik sihtasutus EIS tagab mõnele rühmale eluasemelaenu, nii et saad osta 10% sissemaksega suurema asemel. Õigus on noortel peredel (vanem kuni 35-aastane ja laps kuni 16-aastane või kuni 40-aastane vähemalt kahe lapsega), samuti noortel spetsialistidel ja teistel. Tagatis katab kuni 24% kinnisvara väärtusest, kuni 20000 €, ühekordse 3%-lise tasu eest (EISi tingimused 2026). Taotled oma panga kaudu.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Sõlmi üürileping kirjalikult ja registreeri oma aadress rahvastikuregistris.
• Maksa tagatisraha pangaülekandega ja hoia tõend alles; seadus piirab selle kolme kuu üürini.
• Ilma kirjalike põhjusteta teatatud üüritõus on tühine.
• Kui annad oma korteri välja, deklareeri üüritulu Maksu- ja Tolliametile.

Ametlikud juhised: Võlaõigusseadus (eesti keeles), Sotsiaalministeerium: toimetulekutoetus, EIS: eluasemelaenu tagatis, Sotsiaalhoolekande seadus (eesti keeles)

Haridus Eestis

Eesti haridus ulatub alusharidusest ülikoolini. Omavalitsused peavad lasteaedu ja põhikoole ning riik ja omavalitsused peavad gümnaasiume. Põhiseadus teeb üldhariduse riigi- ja munitsipaalkoolides kohustuslikuks ja tasuta. Alates 1. septembrist 2025 on koolikohustus asendatud pikema õppimiskohustusega.

Alusharidus

Omavalitsused peavad pakkuma kohta lastehoiurühmas (lastehoid) 1,5–3-aastastele ja lasteaias (lasteaed) 3–7-aastastele seal elavatele lastele, kui vanem seda taotleb. Munitsipaallasteaias ei tohi vanema kaetav osa ületada 20% miinimumpalgast lapse kohta kuus, lisaks toit (alusharidusseadus).

Kool ja õppimiskohustus

• Kellele: igale Eestis elavale lapsele, sealhulgas välismaa ja kodakondsuseta lastele, kes on enne jooksva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks.
• Kui kaua: kuni 18-aastaseks saamiseni või varem, kui noor on lõpetanud gümnaasiumi või kutsehariduse.
• Ülesehitus: põhikool kestab üheksa aastat; seejärel tuleb gümnaasium või kutsekool.
• Kulud: avalikud koolid on tasuta. Koolid peavad andma õpilastele õppekava jaoks vajalikud õpikud tasuta kasutada.
• Keel: põhikoolide ja gümnaasiumide õppekeel on eesti keel. Koolid, kus õpetati mõnes teises keeles, lähevad samm-sammult üle eesti keelele; gümnaasiumid peavad ülemineku lõpetama 2032/2033. õppeaastaks. Koolid korraldavad emakeele- ja kultuuritunde, kui seda palub vähemalt kümme sama koduse keelega õpilast.

Kooli määrab lapse elukohajärgne omavalitsus, arvestades kodust kaugust. Kui vabu kohti on, võid valida ka mõne teise kooli.

Kõrgharidus

• Õppemaks: õpe on tasuta eestikeelsetel õppekavadel päevaõppe üliõpilastele, kes täidavad igal semestril nõutava õppekoormuse. Ülikoolid võivad nõuda tasu muus keeles õpetatavate õppekavade, osakoormusega õppe ning nende üliõpilaste eest, kes on samal tasemel juba tasuta õppinud. Iga ülikool kehtestab oma tasud vähemalt neli kuud enne õppeaastat.
• Õppetoetused: üliõpilased võivad saada perekonna sissetulekul põhinevat vajaduspõhist õppetoetust. Taotleda saavad päevaõppe üliõpilased, kes on Eesti kodanikud või omavad elamisluba (v.a õppimiseks antud luba) või elamisõigust. Riigi tagatud õppelaen on avatud Eesti kodanikele ning pikaajalise elamisloa või alalise elamisõigusega isikutele.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Registreeri lapse aadress rahvastikuregistris; koolikoht sõltub sellest.
• Õppimiskohustus kehtib 7. kuni 18. eluaastani: noor, kes lõpetab kooli ilma gümnaasiumi- või kutsehariduseta, ei täida seda.
• Avalikud ülikoolid võivad nõuda tasu ingliskeelsete õppekavade eest; kontrolli enne taotlemist.
• Lasteaiakohta tuleb omavalitsuselt taotleda; taotle varakult ja nimeta alguskuupäev.

Ametlikud juhised: Haridusseadus (eesti keeles), Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (eesti keeles), Kõrgharidusseadus (eesti keeles), Alusharidusseadus (eesti keeles)

Vanemapuhkus ja vanemahüvitis Eestis

Vanemahüvitisi maksab Sotsiaalkindlustusamet perehüvitiste seaduse alusel. Lapse kohta saab pere kuni 605 kalendripäeva hüvitist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni: ema hüvitis, isa hüvitis ja jagatav vanemahüvitis. Hüvitis asendab sissetulekut ning põhineb sinu sotsiaalmaksuga maksustatud tulul 12-kuulisel perioodil, mis lõpeb üheksa kuud enne sündi. 2026. aastal on see vähemalt 886 € kuus, kui sellist tulu ei ole, või 946 € (miinimumpalk alates 1. aprillist 2026), kui sinu tulu oli miinimumpalga tasemel või sellest väiksem, ja kõige rohkem 3806,10 € kuus (4038,10 € alates 2027). Summad on brutosummad ja maksustatavad, makstakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest. Hüvitised on elukohapõhised; pakkumised ilmuvad Ameti iseteenindusportaali.

Ema hüvitis ja emapuhkus

• Töötav ema: kuni 100 kalendripäeva, alates 70 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva; pakkumine saabub 80 päeva enne seda. Alustamine 31–69 päeva enne lisab kasutamata päevad (kuni 39) jagatavale hüvitisele. Alustamine 30 päeva või vähem enne kaotab need.
• Töötu ema: 30 päeva alates sünnist; jagatav hüvitis on siis 515 päeva.
• Vahepeal ei tohi töölepingu alusel töötada. Teata tööandjale vähemalt 30 päeva ette.

Isa hüvitis ja isapuhkus

30 kalendripäeva isale või teisele vanemale, kes ei ole ema, töötavale või mittetöötavale. Kasuta neid alates 30 päevast enne sünnitustähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, ühe jaoga või üksikute päevadena; tööandja võib keelduda seitsmest päevast lühematest osadest. Päevi ei saa üle anda ning isa peab need kasutama või neist loobuma, enne kui ta võib jagatavat hüvitist saada.

Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus

• 475 päeva (kuni 514, kui ema alustas emapuhkust hiljem) või 515, kui ema ei töötanud. Kasutatav alates lapse 31. päevast kuni kolmeaastaseks saamiseni, ühe jaoga või päev-päevalt.
• Vanemad otsustavad, kes seda saab, ja võivad vahetada järgmisest kuust. Vahepeal võid töötada ja teenida.
• Mõlemad vanemad võivad hüvitisi saada samal ajal kokku kuni 60 päeva; jagatava hüvitise koos võtmine lühendab seda.
• Töötaja võib võtta vanemapuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni 30 päeva etteteatamisega; hüvitis asendab palka. Saajal on riiklik ravi- ja pensionikindlustus.

Lapsepuhkus

Iga töötav vanem saab lapse kohta 10 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust kuni selle aasta lõpuni, mil laps saab 14-aastaseks, kuni 30 kalendripäeva aastas. 2026. aastal on tasu 45,05–63,44 € päevas, kuid mitte päevadel, mil saad vanemahüvitist.

Levinumad lõksud uuele tulijale

• Alusta emapuhkust vähemalt 31 päeva enne sünnitustähtaega, muidu kaotab pere hüvitispäevi.
• Isa 30 päeva aeguvad, kui laps saab kolmeaastaseks.
• Füüsilisest isikust ettevõtjatest emad ja töövõtulepinguga emad ei saa automaatset pakkumist: võta Ametiga ühendust.
• Tähtajalise elamisloa korral lõpevad hüvitised selle aegumisel; taotle uuesti pärast pikendamist.

Ametlikud juhised: Emahüvitis, Isahüvitis, Jagatav vanemahüvitis, Lapsepuhkus, Hüvitiste määrad, Töölepingu seadus (eesti keeles)